Nüüd, kui soe suvi hakkab oma otsi kokku tõmbama ja järele on jäänud veel vaid loetud päikesest lõõskavad päevad, võime suures osas kokku pakkida oma õhukesed kleidikesed, läbipaistvad särgid ja muu suvekraami. Kas see kehtib ka päikesekaitsevahendite kohta? Päikesekreeme ja -õlisid seostatakse enamasti ikka suve ja suurte soojakraadidega ja sügisel, kui temperatuur tuntavalt langeb, tundub täitsa loogiline, et me ei pea enda nahka enam nende harvade päikesekiirte eest kaitsma. Aga üllatus, üllatus – õige vastus on „EI“! Päikesekahjustus võib meie nahka tabada igal aastaajal.

Ühes varasemas postituses „Päikesepõletus ja selle leevendamine“ peatusime päikese lainepikkustel. Ka siin ei saa me sellest mööda. Päike jõuab meieni igal aastaajal erinevatel lainepikkustel ja just sellest sõltubki asjaolu, kas päike võib meie nahka potentsiaalselt kahjustada või mitte. UVA ja UVB kiirgus võivad mõlemad meie nahka kahjustada ning UVA kiirgus esineb iga päev, olenemata temperatuurist või taeva selgusest. Pilvine taevas ei kaitse meid UVA kiirguse eest, kuigi otsese päikesekiirguse puudumisel võime end selle eest kaitstuks pidada. UVB kiirgus on tugevaim kella 10 ja 15 vahel.

Päikesekiirguse intensiivsus on isegi veel suurem talvel, mil temperatuurid on pigem miinuskraadide juures, mis näitab, et potentsiaalne päikesest tingitud nahakahjustus ei ole otseselt kuumade ilmadega seotud. Talvel saab päikesekiirgus jõudu juurde peegeldavatelt pindadelt – lumi ja jää! Sel ajal peegeldub suur osa päikeselt tulnud kiirgusest maapinnalt tagasi, mis tähendab, et „saame samade kiirtega mitu korda pihta“. Sestap on oluline ka talvel neid nahapindasid, mis rõivaste alt välja jäävad, kiirguse eest kaitsta.

Nii sügisel kui ka talvel on enamasti lisakaitset vajavaks piirkonnaks näonahk. See tähendab, et päikesekaitse kasutamine ei ole mingi tüütu lisakohustus, sest saame selle ühildada hommikuse näokreemitamisega. Päikesekaitse suurendamiseks võib pärast hommikust näopuhastust niiskele nahale (imendub paremini) kanda paar tilka vaarikaseemneõli, lasta sel 5-10 minutit imenduda. Vaarikaseemneõlis arvatakse sisalduvat looduslik päikesekaitsefaktor (erinevate allikate järgi 8 – 50). Kui õli on imendunud, siis niisutada nahk kas tavapäraselt oma lemmiknäokreemiga, või pakkuda nahale veel lisakaitset ning lisada näokreemi sisse pisut oma nahatooniga sobivat mineraalpuudrit (sisaldab päikesekiiri peegeldavaid osakesi). Viimast nippi kasutades saate lisaks kaitstud näonahale ka ühtlase jume. Kui kreem on põhjalikult imendunud (veel ca 10 minutit), võib naha kord veel mineraalpuudri kihiga üle käia ja voila – oletegi valmis päikesekiirtele vastu minema!

Kindlasti on neid, kes mõtlevad, et meie laiuskraadidel ei ole päikest ollagi, kuid selle mitte nii sageli nägemine ei tähenda, et see meieni ei jõuaks. Naturaalsete vahenditega enda nahka kaitstes teeme oma nahale kingituse ja aitame sel päikesekiirguse kumulatiivsetest omadustest tingitud enneaegse vananemise ilmingutega võidelda. Lisaks hoiame naha tasakaalus ja piisavalt niisutatuna ning nahk tänab meid selle eest! ????