Kas Sulle on kunagi segadust tekitanud, mida tähendavad need kolm väljendit, mida nii palju siin ja seal rõhutatakse?  Teeme selle asja nüüd pisut selgemaks.

Kõige sagedamini kasutatakse sõnu „rafineeritud“ ja „rafineerimata“ erinevate õlide puhul, kuid sõna rafineeritud võib kohata ka mitmes muus kontekstis nagu näiteks „rafineeritud käitumine“ (vaoshoitud, tagasihoidlik, viks ja viisakas), „rafineeritud kokakunst“ (peen kokakunst), „rafineeritud suhkur“ (sahharoos, valge kristallsuhkur, millest on kõik hea ja kasulik eemaldatud) jne, kuid siin Pure Cosmetics veebiajakirjas vaatame eelkõige nende sõnade tähendust ilumaailmas.

Rafineerimine selle sõna kõige laiemas mõistes tähendab aine puhastamist ebapuhtusest ja soovimatutest ühenditest, seega aine töötlemist. Rafineerimine ei ole üks konkreetne protseduur, vaid koosneb mitmest erinevast töötlemisviisist. Sinna hulka võivad kuuluda kuumutamine kõrgetel temperatuuridel (kuni 230 °C), kuumutamine madalatel temperatuuridel (30-50 °C), külmtöötlemine (kuni -34 °C), lahustitega töötlemine loomuliku lõhna eemaldamiseks, valgendamine (mitte kemikaalidega vaid näiteks läbi savi pressides) ja muud sellised protseduurid. Üks, mis kindel – iga etapi läbimise järel sisaldub töödeldavas aines järjest vähem bioaktiivseid koostisosi.

Rafineerimise plussid ja miinused

+  toote säilivus pikem

+  talub kõrgeid temperatuure

+  odavam hind

+/- puudub looduslik lõhn (nt. kookosõlil kookose lõhn)

– Vähe või mitte üldse bioaktiivseid aineid

– Madalam kvaliteet

Rafineerimata aga tähendab, et aine on oma võimalikult naturaalses olekus ja liigselt töötlemata. Mida vähem on toode puhastatud, seda rohkem on selles säilinud koostisosi, mis selles loodulikul kujul eksisteerivad. Ka rafineerimata ained läbivad vähemalt ühe tootmisprotseduuri, milleks on näiteks õli tootmise puhul õli eraldamine seemnest, pähklist vms. See on vältimatu tooraine töötlemise etapp selleks, et õli kätte saada. Näiteks rafineerimata õlid saadakse enamasti külmpress meetodil (temperatuur tõuseb protsessi juures kuni 32 °C juurde), samas esineb ka õli ekstraheerimist kõrgema temperatuuri juures. Tõenäoliselt järgneb õli kättesaamisele ka selle filtreerimine, et eemaldada koetükid, tooraine kiud ja muu selline, kuid filtreerimiseks valitakse meetod, mis ei muuda õli keemilist ega mineraalset koostist. Enamasti rohkem töötlemist rafineerimata toote puhul ei esine.

Rafineerimata toote plussid ja miinused

+ minimaalne töötlemine tagab kõrge kvaliteedi

+ toitainete/bioaktiivsete ainete rikas

+/- looduslähedane värvus ja lõhn

– Väiksem stabiilsus (kiirem rääsumine/oksüdeerumine)

– Lühem säilivusaeg

– Kõrgem hind

Kolmas segadust tekitav väljend, milles soovitakse tihti selgust saada on „fraktsioneeritud“. See tähendab sisuliselt seda, et mingi osa (fraktsioon) tootest (tavaliselt õlist) on välja võetud, et anda sellele soovitud vorm. Näiteks kookosõli konsistents sõltub suuresti temperatuurist – see võib olla nii tahke kui ka vedel. Kui aga on soov, et õli oleks olenemata temperatuurist vedel, siis tuleb selle juures midagi muuta. Selleks eraldatakse õlist pika ahelaga rasvhapped, kasutades selles hüdrolüüsimist ja kuuma auruga destilleerimist. Töötlemise tulemusena säilitab õli oma vedela konsistentsi ka jahedamal temperatuuril ning ühtlasi pikeneb ka säilivusaeg. Oma olemuselt on fraktsioneeritud õli rafineeritud õli.

Selliste toodete puhul, millest soovitakse spetsiifilist abi saada (näiteks toitev-, vananemisvastane-, niisutav- vms. näokreem), tasuks eelistada rafineerimata ja võimalikult vähe töödeldud koostisaineid. Soovitud toetust nahale pakuvad enamasti just fütotoitained ja muud bioaktiivsed koostisosad, mis leiduvad rafineerimata koostisosades.

Rafineeritud õlisid võib kasutada toodetes näiteks baasainena, kuna baasainet kulub rohkem ja rafineeritud õli on enamasti soodsam, kui rafineerimata õli.  Samuti võib rafineeritud õli valida sellisel juhul, kui eelistatakse selle looduslikku lõhna mitte tunda. Näiteks kasutades tootes lõhnaainena eeterlikku õli, ei soovita lõhnade segunemist vaid eeterlikku õli puhast lõhna. Sellised tooted on näiteks kehakreemid ja kehavõid. Fraktsioneeritud õli sobib samuti väga hästi baasõliks toodetesse, mille loomulik konsistents on vedelam ning seda kasutatakse väga sageli ka eeterlike õlide lahjendamiseks.

Seega rafineeritud ja rafineerimata, üks ei ole parem või kehvem kui teine, mõlemad on ühtviisi vajalikud, kuid nende kasutamisviisid on lihtsalt pisut erinevad.

Autor: GreenWonderlandAlice